Mida maksavad noored üürnikud Hispaanias ja miks nende liiga suurte eluasemekulude määr langes

Consejo de la Juventud de España (CJE) teatab, et noor palgatöötaja vajaks üksi eluaseme üürimiseks 98,7% oma palgast ja jagatud korteris toa üürimiseks 33,6%. Eurostat teatab, et liiga suurte eluasemekuludega turuhinnaga üürnike osakaal Hispaanias langes 40,9%-lt 2021. aastal 26,8%-ni 2025. aastal, samal ajal kui vanematega koos elavate 18–34-aastaste osakaal jõudis 68,7%-ni, mis on aegrea kõrgeim. Mõõtsime INE elutingimuste uuringu (ECV) mikroandmete põhjal, mida maksavad noored üürnikud, kontrollisime, kas liiga suurte eluasemekulude määra langus on selektsiooniefekt, ning panime CJE arvud kõrvuti mõõdetud koormusega.

Mida maksavad noored üürnikud. 2025. aastal vanemate kodust lahkunud ja turuhinnaga üürivate 18–34-aastaste seas (n = 1 048 inimest 783 leibkonnas):

• makstud üüri mediaan oli 630 eurot kuus, 24,7% leibkonna kasutatavast sissetulekust;
• eluasemekulude koormuse mediaan (üür, kommunaalkulud ja tasud, Eurostati määratluse järgi) oli 30,8%;
• 31,5%-l olid liiga suured eluasemekulud, s.t nad kulutasid eluasemele üle 40% kasutatavast sissetulekust (95% vahemik 26,8–36,1, bootstrap leibkondade kaupa). 18–29-aastaste puhul on see näitaja 34,0% (n = 438);
• üksi elavatest olid liiga suured eluasemekulud 63,0%-l (n = 227).

2021. aastal oli sama rühma liiga suurte eluasemekulude määr 42,7% (n = 852). Langus, −11,2 protsendipunkti, on ebatäpne: selle 95% vahemik ulatub −20,9 kuni −1,5 protsendipunktini.

Meie meetod reprodutseerib Eurostati arvud. Kui jätta ajutiselt eemal viibivad leibkonnaliikmed alles, nagu teeb Eurostat, langevad meie liiga suurte eluasemekulude määrad valdusvormi kaupa (sh kogumäär) aastatel 2008–2025 Eurostati avaldatud määradega täpselt kokku 76 valdusvormi-aasta lahtris 84-st ja kõigis lahtrites on erinevus kuni 0,3 protsendipunkti: 2025. aastal turuhinnaga üürnike puhul 26,8%, nagu Eurostatil. Vanuse järgi, kui vanus määratakse sissetulekuaasta lõpu seisuga, langevad täpselt kokku 52 lahtrit 54-st (suurim erinevus 0,1).

Selektsioon vanemate kodust lahkumisel on tegelik. See ei saa seletada langust riigi tasandil; noorte üürnike puhul ei saa seda välistada.

• Vanemate kodust lahkumine valib sissetuleku järgi. ECV 2022–2025 paneelis lahkusid isikliku sissetuleku ülemisse veerandisse kuuluvad noored vanemate kodust 23,3% aastas, sissetulekuta noored 5,8%: neli korda sagedamini. 2013–2016 paneelis oli suhe alla kolme (17,2% vs. 6,3%). Lahkunute hulka kuuluvad ka inimesed, kes on registreeritud kolinuna ja keda ei leitud.
• Kõigi vanuserühmade üürnikel oli sarnane langus. Aastatel 2021–2025 langes turuhinnaga üürnike liiga suurte eluasemekulude määr 35–49-aastaste seas 13,3 protsendipunkti ja 50–64-aastaste seas 12,0 protsendipunkti, noorte üürnike seas aga 11,2 protsendipunkti. Sellel võrdlusel on väike statistiline võimsus: noorte ja 35–49-aastaste vahe on 2,1 protsendipunkti, 95% vahemikuga −8,8 kuni 13,0. Ja see ei ole platseebo: noorte üürnike eluasemekulud kasvasid 27,1% ja 35–64-aastaste üürnike omad 14,7%.
• Samades üürnikuleibkondades vähenes liiga suurte eluasemekulude määr. Paneelis langes kaks järjestikust aastat turuhinnaga üürinud leibkondade seas liiga suurte eluasemekuludega leibkondade osakaal 46,5%-lt 2022. aastal 39,1%-ni 2023. aastal ning 39,1%-lt 32,7%-ni 2024. aastal (40,3%-lt 30,3%-ni, kui mõlemal aastal olid samad liikmed). Nende sissetuleku mediaan kasvas vastavalt 10,0% ja 9,5%.
• See piir hõlmab ainult üht kanalit: vanemate kodust lahkub vähem noori, mis muudab seda, kes on üürnik. Aastatel 2021–2025 tõusis vähemalt ühe vanemaga koos elavate 18–34-aastaste osakaal 64,5%-lt 68,7%-ni, mis vastab 386 160 inimesele. Oletame, et nad oleksid vanemate kodust lahkunud, üürinud praeguse üürimismäära järgi ja kõigil oleksid olnud liiga suured eluasemekulud.
• Kõigi üürnike puhul oleks 2025. aasta määr 28,2%, mitte 26,8%: see kanal saab seletada kõige rohkem umbes kümnendikku 14,1 protsendipunkti suurusest langusest (10,1% või 23,1%, kui nad kõik oleksid üürinud).
• Noorte üürnike puhul annab sama piir 71,3–144,1% nende langusest (18–29-aastaste puhul 124,0%). See ei välista midagi.
• Ka sissetulekurühmade sees. Noorte üürnike puhul seletab nende positsiooni muutus noorte sissetulekujaotuses 2,8 protsendipunkti nende 11,2 protsendipunkti suurusest langusest. See on selektsiooni alampiir, mitte hinnang: suurimad langused rühmade sees on seal, kus vanemate kodust lahkumine kukkus järsult.

Mis veel muutus. Turuhinnaga üürivate leibkondade kasutatava sissetuleku mediaan kasvas 2021. ja 2025. aasta uuringu vahel 43,5% (2020. ja 2024. aasta sissetulekud); nende eluasemekulude mediaan, mõõdetuna intervjuu ajal, kasvas 17,5%. Sissetulekud ja kulud viitavad erineva pikkusega perioodidele. Samades üürnikuleibkondades oli sissetuleku mediaani aheldatud kasv nende aastate jooksul 35,3%. Kui üürnike sissetulek oleks kasvanud vaid sama kiiresti kui nende kulud, kasutades seda leibkonnasisest kasvu, oleks 2025. aastal liiga suured eluasemekulud olnud 34,8%-l üürnikest, mitte 26,8%-l (37,7%-l, kui kasutada ristlõikeandmete sissetuleku kasvu, mis peegeldab ka seda, kes üürib). Seadus piiras kehtivate üürilepingute üüri iga-aastast korrigeerimist: Índice de Garantía de Competitividad muutusega kuni 2023. aasta lõpuni ja 3%-ga 2024. aastal, välja arvatud juhul, kui üürnik ja üürileandja leppisid kokku teisiti (suurte üürileandjate puhul oli see ülemmäär). INE üürihinnaindeks näitab, et kehtivate lepingute üürid tõusid aastatel 2021–2024 7,5% ja uute lepingute üürid 19,3%.

CJE arvud ja mõõdetud koormus vastavad eri küsimustele. CJE 98,7% on pakkumisüür, 1 176 eurot 80 m² brutopinna eest, jagatud 16–29-aastase palgatöötaja netopalga mediaaniga, 1 191 eurot kuus. See küsib, kas noor palgatöötaja saaks üksi üürida terve korteri tänase pakkumishinnaga. CJE 33,6% küsib sama toa kohta. ECV küsib, mida maksavad need, kes juba üürivad. 16–29-aastaste üürnike puhul (438 inimest, kelle üür ja sissetulek on registreeritud):

• makstud üüri mediaan on 596 eurot, umbes pool pakkumisüürist;
• see on 24,4% nende leibkonna sissetuleku mediaanist;
• kahe suhtarvu erinevusel on kolm osa. Kui mõõta ECV enda mediaani järgi sissetulekuga noorte puhul (749 eurot kuus), seletab pakkumisüüri ja makstud üüri vahe 36,5%, üürnike suurem enda sissetulek 20,8% ja leibkonna jagamine 42,7%. CJE kasutatud palga suhtes on jaotus 48,7%, −5,5% ja 56,9%: jaotus sõltub võrdlusalusest;
• korterikaaslaste või sugulastega koos elavad maksavad igaüks mediaanina 180 eurot, 19,3% oma sissetulekust.

CJE enda küsimuses on mikroandmed CJE-ga nõus. Ainult 0,6%-l 16–29-aastastest (0,8%-l noortest palgatöötajatest) on isiklik netosissetulek, mille juures pakkumisüür moodustaks 40% või vähem. CJE avaldab ka ECV-põhise arvu: 780 eurot kuus eluasemekulusid noortele üürileibkondadele. Meie hinnang on 770–785 eurot olenevalt vanuse määratlusest ja valdusvormi rühmadest; CJE 30% tuleneb aritmeetiliselt tema enda sissetuleku nimetajast; CJE 48,9% liiga suurte eluasemekulude määra ei õnnestu reprodutseerida (sama leibkonna määratlusega 35,4%).

Vanemate kodust lahkumise joonis. CJE joonis aastate 2006–2025 kohta ühendab kaks uuringut. Selle märkus ütleb: «En 2025, se muestra a la tasa de emancipación calculada con la nueva metodología». CJE metoodikamärkus ütleb, et uued arvud «no son directamente comparables con las publicadas en ediciones anteriores del Observatorio, que se basaban en la Encuesta de Población Activa». ECV üksi paigutab 2025. aasta madalaimale tasemele alates 2004. aastast kummagi vanusemääratluse korral; sissetulekuaasta lõpu vanusega saame 14,6%, CJE-l on 14,5%. Me ei suutnud koostada EPA aegrida, mis reprodutseeriks CJE EPA-põhiseid määrasid, seega ei saa EPA põhjal öelda, kas 2025. aasta langus oleks ka seal näha.

Varasemad tööd. Selektsiooniargument ja languse põhjused on varem välja öeldud.

• CJE teadur ütles Newtralile 30. septembril 2026, et ECV mõõdab leibkondi, kellel on juba eluase.
• elDiario.es (29. september 2026) omistas liiga suurte eluasemekuludega üürnike osakaalu languse sissetulekute kasvule jaotuse alumises osas ja vanemate juurde jäävatele «ahogados invisibles».
• DatosRTVE (2. oktoober 2026) võrdles samades mikroandmetes pakkumis- ja makstud üüre ning leibkondade ja isiklikke sissetulekuid.
• FEDEA (september 2026) arvutas ECV põhjal koormuse valdusvormi kaupa ja märkis, et osa paranemisest «coincide con el fuerte crecimiento en número de hogares y personas de este régimen».

Mida me lisame:

• ühe kanali piiri;
• vanuserühmade võrdluse ja üürnikeks jäävate üürnike paneeli;
• vanemate kodust lahkumise gradiendi varasema sissetuleku järgi neljas paneelis;
• 98,7% dekompositsiooni kahe võrdlusaluse korral;
• INE väljaannetest koostatud ülevaate ECV välitöö muutustest. Intervjuud viidi sügiselt (2017–2021) üle veebruari–maisse (2023–2025), mis lühendas ajavahet sissetulekuaasta ja mõõdetud üüri vahel.